Kas tõesti loomakasvatus ja säästev põllumajandus ei sobi kokku?

Loomakasvatussektori kestlikkus on ELi strateegiline eesmärk. Loomakasvatus võib olla osa kestlikust toidusüsteemist, mis kasutab ressursse tõhusalt, kaitseb elurikkust ja tugevdab keskkonda üldiselt. On tehtud edusamme: aastatel 1990–2022 vähenes ELi kariloomade heide 23% ja põllumajanduse metaaniheide 21%, kuigi põllumajandustoodang samal ajal kasvas. Kuid on võimalik jõuda veel palju kaugemale.

ELi ökokavadega toetatakse sihipäraseid meetmeid loomakasvatuse mõju vähendamiseks ja kasutegurite suurendamiseks. Näiteks võib ekstensiivne loomakasvatus rohumaadel:

• toota villa ja biomassi
• säilitada elurikkust
• säilitada süsinikku
• hoida mullaerosiooni kontrolli all
• hoida ära metsa- ja maastikupõlenguid
• säilitada maastikke.

Ökokavadega on hõlmatud 68% kogu ELi põllumajanduses kasutatavast maast.

EL toetab ka investeeringuid heitkoguseid vähendavatesse tehnoloogiatesse ja tavadesse:

• sõnniku ja läga käitlemine biogaasi tootmiseks (taastuvenergia)
• täppispõllumajandus ja -söötmine
• eriseadmed jäätmete lagundamiseks ilma hapnikuta (kääritusmahutid)
• aretusprogrammid
• terved ja tootlikud veisekarjad.

Loomakasvatuse muud kasutegurid

• Loomakasvatus on olnud loomupärane inimtegevus juba sadu aastaid. Loomsed saadused andsid vajalikke valke, vitamiine ja mineraalained, mis aitasid kaasa inimarengule.  Sotsiaalsest ja majanduslikust seisukohast on loomakasvatussektor väga oluline inimeste toitmiseks ja maapiirkondade elushoidmiseks: 40% ELi põllumajanduse kogulisandväärtusest tuleneb loomakasvatusest
• 50% ELi elanikkonna valgutarbimisest pärineb loomsetest saadustest.

Loomakasvatus on ELi põllumajanduslikus toidutööstuses kriitilise tähtsusega ja tänu sellele on tagatud toiduga kindlustatus, maapiirkondade tööhõive ning mitmekesiste ja kaunite maastike säilimine kogu Euroopas, samuti Euroopa kultuuripärandi säilitamine. Loomakasvatus pakub toiduaineid, mis on integreeritud Euroopa gastronoomiakultuuri ja -traditsioonidesse, ilma milleta ei oleks Euroopa põllumajandust võimalik mõista.

Lisaks on loomakasvatusettevõtted sageli pereettevõtted ja annavad tööd ligikaudu 4 miljonile inimesele ELis. Paljudes kõrvalistes piirkondades, eelkõige mägipiirkondades, pakub loomakasvatus võimalusi seal, kus on vähe muud majandustegevust, ja aitab peatada maapiirkondade rahvastikukadu.

Loomakasvatusel on põllumajanduses selge roll: 

• kariloomad söövad orgaanilist ainet, mida inimesed ei saa kasutada – 86% kariloomade söödast ei kõlba inimtoiduks
• kariloomi karjatatakse aladel, mida ei saa kasutada põllukultuuride kasvatamiseks – nii on see 57% karjamaade puhul
• loomasõnnik on põllukultuuride kasvatamiseks hädavajalik.

Komisjon on käivitanud ka uue loomakasvatuse töösuuna, mis tegeleb sellega, et kujundada pikaajalised poliitikasuunad tugeva ja kestliku ELi loomakasvatussektori jaoks, mis on majanduslikult elujõuline, keskkonnateadlik ja sotsiaalselt kaasav.