Põhisisu juurde
Euroopa Komisjoni logo
Põllumajanduse ja maaelu areng

Kuidas tegeleb EL Euroopa põllumajandustootjate keerulise halduskoormusega?

ÜPP rakendamise riiklikud kavad

ELi ÜPPs aastateks 2023–2027 on astutud samm edasi, et lihtsustada põllumajandustootjate olukorda ja suurendada üksikute riikide või piirkondade mõjuvõimu. Seda tehakse ÜPP strateegiakavade kaudu, mida riigid ise kavandavad ja rakendavad. See võimaldab neil kujundada oma meetmeid ja toetuskavasid, et paremini rahuldada kohalikke vajadusi.

Paindlikumad eeskirjad

98 miljardit eurot eraldatakse vabatahtlikele meetmetele, millega edendatakse keskkonna-, kliima- ja loomade heaolu eesmärke. 
Alla kümne hektari suurused põllumajandusettevõtted vabastatakse tingimuslikkuse nõuete täitmisega seotud kontrollidest ja karistustest.
Vähendame vähemalt 50 % riikide ametiasutuste külastusi põllumajandusettevõtetesse.

2023. aastal oli ELi põllumajandustootjatel raske mõningaid uusi keskkonnanõudeid täita. Seega tegi komisjon 2024. aasta märtsis ettepaneku muuta eeskirjad paindlikumaks ja viia need vastavusse tegeliku põllumajandusliku olukorraga: alla 10 hektari suurused põllumajandusettevõtted oleksid kõnealuste eeskirjadega seotud kontrollidest vabastatud

Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid ettepaneku kiiresti vastu ning ajakohastatud eeskirjad jõustusid 2024. aasta mais põllumajandustootjate suhtes tagasiulatuvalt. 2025. aastal esitas komisjon taas suure meetmepaketi. 

Vähem paberitööd

Komisjon on samuti astunud samme, et vähendada põllumajandustootjate halduskoormust. Riiklike inspektorite külastusi põllumajandusettevõtetesse vähendatakse kuni 50% seoses ajakohastatud süsteemiga, milles eelistatakse satelliitseiret kohaleminekule. 

2024. aasta mais lihtsustas komisjon ka äärmuslikest ilmastikutingimustest mõjutatud põllumajandustootjatel ELi toetuste saamist. Selleks vähendati põllumajandustootjate halduskoormust taotluste esitamisel ja riiklike ametiasutuste koormust maksete töötlemisel. 2025. aastal esitas komisjon taas suure meetmepaketi, mis on suunatud sektori halduskoormusele, kontrollidele, rakendamisele, kriisidele reageerimisele ja investeerimisvajadustele

Komisjon teeb tihedat koostööd ka ELi liikmesriikide valitsustega. Neil on oluline roll, et piirata põllumajandustootjate koormust ja hoida see proportsionaalsena sellega, mida on vaja ELi eesmärkide saavutamiseks. Põllumajanduse konkurentsivõimelisemaks muutmisel on vaja lihtsamat poliitikat ja juurdepääsu õigetele vahenditele. 

Samas on vaja otstarbekat aruandlust ja kontrolle, et tagada poliitikaeesmärkide, sealhulgas ka keskkonnaeesmärkide saavutamine. Seetõttu peab komisjon leidma tasakaalu: lasta põllumajandustootjatel kasutada oma maad ilma liigsete haldusnõueteta ja tagada, et ELi raha kulutatakse nõuetekohaselt

Vaade tulevikku

Komisjon suhtleb pidevalt ka põllumajandustootjate esindajatega ja teiste valdkonnast huvitatud rühmadega, et arutada praegusi ja tulevasi põllumajanduspoliitika meetmeid ja eeskirju. Selleks et lihtsustamine oleks edukas, tuleb kaasata riikide valitsused ja põllumajandustootjad. Põllumajandustootjate koormuse vähendamine ja rahastamiseeskirjade ühtlustamine on praegu prioriteet ja on jätkuvalt prioriteet ka järgmisel rahastamisperioodil pärast 2027. aastat.

Netisaade „Food for Europe“

  • A man and woman standing in a field - cows grazing in the background.
    41. Põllumajanduse tulevik: strateegiline dialoog kõigi sidusrümade vahel on alanud

    Kuulake netisaadet

    7. märts 2024

  • 46. Strateegiline dialoog: ühine nägemus ELi tulevasest põllumajandusest

    Kuulake netisaadet

    12. september 2024

Vastutusklausel: väljaande tekst on üksnes informatiivne ega ole õiguslikult siduv.

Üritused