Kes saavad raha?
ÜPP raames on välja töötatud eriline ümberjaotamissüsteem igas suuruses põllumajandusettevõtete jaoks Euroopa Liit peab väikeseid põllumajandusettevõtteid ELi põllumajanduse nurgakiviks, kuna neil on oluline roll maapiirkondade tööhõive ja arengu toetamisel.
Kes saavad raha?
Vaadates ÜPP toetuse suurust
Igal aastal saab ÜPP raames rahalist abi peaaegu 6 miljonit ELi põllumajandusettevõtet. Peamiselt kritiseeritakse seda, et 80% toetusest läheb 20%-le põllumajandusettevõtetele. Kuid enamik neist toetusesaajatest on ikkagi põllumajanduslikud pereettevõtted ja väga vähestel on üle 500 hektari maad.
Aastate jooksul on ÜPP raames välja töötatud vahendid, millega suunata toetus kõige enam abi vajavatele põllumajandustootjatele. Laialdaselt kasutatakse ümberjaotamist ja järk-järgult vähenevat toetust.
Vaadates põllumajandusettevõtte füüsilist suurust
- Väga väikesed põllumajandusettevõtted (alla 5 hektari) moodustasid peaaegu poole kõigist 2022. aastal ÜPP toetust saanud põllumajandusettevõtetest, kuid nad kasutasid vaid 5% maast ja said 6% toetustest.
- Põllumajandusettevõtted, mille suurus oli 5–250 hektarit, said üle 70% otsetoetustest. Sellised põllumajandusettevõtted moodustavad umbes 50% kõigist põllumajandusettevõtetest ja kasutavad 68% ELi põllumajandusmaast.
- Enam kui 250 hektariga suured põllumajandusettevõtted moodustavad veidi üle 1% kõigist põllumajandusettevõtetest, kes toetust saavad. Nad said 23% otsetoetustest, aga kasutasid 27% ELi põllumajandusmaast.
Miks põllumajandusettevõtted toetust saavad?
ELis teenivad põllumajandustootjad sageli vähem kui teised töötajad. ÜPP toetus on abiks, sest sageli pole põllumajandustegevus kasumlik. Toetuse eesmärk on:
- tagada, et ELis toodetakse piisavalt toitu kogu rahva jaoks
- tagada, et tootmine vastab kõrgetele tervishoiu- ja keskkonnastandarditele
- aidata põllumajandustootjatel säilitada maa head seisundit ja järgida keskkonnaeeskirju ning hoolitseda taimede ja loomade tervise/heaolu eest.
Toetuste ümberjaotamine väiksematele põllumajandustootjatele
Põllumajandustootjatele makstavad toetused arvutatakse peamiselt hektari kohta. Kuid mida suurem on haritav maa, seda väiksemad on keskmised kulud. Väiksemate põllumajandusettevõtete toetamiseks on ELi liikmesriikidel ÜPP raames võimalik suunata osa ELi rahalistest vahenditest ümber suurematelt põllumajandusettevõtetelt väiksematele:
- ELi riigid peavad ümber suunama vähemalt 10% ÜPP otsetoetustest
- kui mõni riik soovib määrata väiksema protsendimäära, tuleb tal seda arutada Euroopa Komisjoniga ning tõendada, et muud ÜPP vahendid ja meetmed täidavad tõhusalt ümberjaotamise vajadused.
Erinev toetus erinevatele põllumajandusettevõtetele
Suurus pole oluline – mõned väikesed põllumajandusettevõtted võivad vajada vähem toetust, sest:
- nad saavad sissetulekut ka muust tegevusest kui põllumajandus, nt maaturism, õpikojad või mooside, kastmete või küpsetiste otsemüük jne
- nende tegevus võib juba olla väga kasumlik (nt aiandus).
Lisaks võib suur toetusesaaja olla ühistu, mis koosneb paljudest väiksematest põllumajandusettevõtetest. ELis on üle 42 000 tootjaorganisatsiooni, millest paljud tegutsevad ühistutena.
ELi riikide valitsustel on ka mitmesuguseid vahendeid, et toetada:
- väikeseid ja keskmise suurusega põllumajandusettevõtteid
- noori põllumajandustootjaid
- äärealade põllumajandustootjaid
- raskustes sektorite põllumajandustootjaid
- põllumajandustootjaid, kes on kasutusele võtnud keskkonnahoidlikud tavad.
Seetõttu võivad toetused põllumajandusettevõtete, piirkondade ja ELi riikide lõikes märkimisväärselt erineda. Näiteks keeruliste põllumajandustingimuste tõttu peaks mägipiirkonna mahepõllumajandustootja saama hektari kohta suuremaid toetusi kui tavapärane põllumajandustootja, kes asub tasasel maal.
Jätkuv ja õiglane toetus
ÜPP eesmärk on tagada, et sissetulekutoetust antakse sellistele põllumajandustootjatele, kes seda kõige rohkem vajavad, eelkõige väikestele ja keskmise suurusega põllumajandusettevõtetele.
Selle saavutamiseks jaotatakse ümber rohkem kui 10% ELi otsetoetustest (4 miljardit eurot aastas) ümberjaotava toetuse kaudu, mis on peamine selleks ettenähtud vahend ÜPP 2023.–2027. aasta eelarves. See summa on üle kahe korra suurem eelmisel perioodil selleks eraldatud summast (ja eeldatavalt saavad väiksemad põllumajandusettevõtted seetõttu keskmiselt 15% rohkem toetust hektari kohta).
Seotud lingid
Lisateave
Põllumajandustootjad saavad ELi eelarvest sissetulekutoetust. Sissetulekutoetus moodustab koos turumeetmete ja maaelu arenguga ühise põllumajanduspoliitika alustala.
Teave toetusesaajate kohta, kes saavad ELi rahalisi vahendeid kas riiklike ja piirkondlike ametiasutuste kaudu või otse Euroopa Komisjonilt.
Ühise põllumajanduspoliitika eelarve ja kulutused, sealhulgas Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond
Liikmesriigi tasandi ÜPP strateegiakavad ühendavad mitmesuguseid kohalikke ja ELi tasandi eesmärke, et saavutada sihipäraseid ja käegakatsutavaid tulemusi.
Euroopa Komisjon tugevdab põllumajandustootjate positsiooni toiduainete tarneahelas.
EL vaatas läbi ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) teatavad sätted, et saavutada suurem paindlikkus ja kooskõla põllumajanduse tegeliku olukorraga.
Lisateave ELi põllumajanduspoliitika kohta

ÜPPga seotud korduma kippuvate küsimuste käsitlemine.
Netisaade „Food for Europe“

The Food for Europe podcast is a European podcast series on food and farming, featuring interviews with key players in European agricultural policy.


