ÜPP ja sotsiaalne kestlikkus

ÜPP ja sotsiaalne kestlikkus ELis

Põllumajandus ei too kasu mitte ainult ELi põllumajandustootjatele ja nende peredele, vaid toetab ka ühiskonda tervikuna erinevate oluliste teenuste kaudu. Eelkõige panustab põllumajandus ühiskonda järgmiselt:

• varustab inimesi toidu ja muude oluliste materjalidega;
• põllumajandus on maakogukondade majanduslikuks selgrooks.

Ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) tagab, et põllumajandustootjad saavad osutada neid teenuseid pikaajaliselt, kuna selle raskuspunkt on põllumajanduse majanduslikul kestlikkusel. ÜPP majanduslikud meetmed sisaldavad omakorda kaasavaid sätteid, nagu toetused väikepõllumajandustootjatele ja ümberjaotavad toetused.

Ka ÜPP keskkonnaalased meetmed on sotsiaalselt kestlikud. Toetades keskkonnasäästlikke halduskohustusi ja investeeringuid, võimaldab ÜPP kõigil põllumajandustootjatel ühiskonna nimel kaitsta loodusvarasid ja bioloogilist mitmekesisust – need on olulised teenused, mida turg muidu ei kompenseeriks.

Konkreetselt toiduga kindlustatusele ja maakogukondade toetamisele suunatud poliitika ja meetmete kaudu tagab ÜPP lisaks selle, et põllumajandus saab kestlikkusse panustada ühiskonna kõigil tasanditel.

Õiglasem ÜPP

ÜPP 2023–2027 raames antakse toetust neile, kes seda kõige rohkem vajavad.

• Sissetulekutoetuse ümberjagamine. ELi liikmesriigid peavad eraldama vähemalt 10% oma otsetoetustest ümberjaotavaks sissetulekutoetuseks, et paremini rahuldada väiksemate ja keskmise suurusega põllumajandusettevõtete sissetulekuvajadusi.
• Aktiivne põllumajandustootja. Uus ÜPPga seotud õigustik sisaldab kohustuslikku, kuid paindlikku aktiivse põllumajandustootja määratlust, mille peavad kehtestama ELi liikmesriigid. Sealhulgas peab see määratlus hõlmama põllumajandusliku tegevuse taset. Teatavat ELi toetust võivad saada ainult aktiivsed põllumajandustootjad.
• Sotsiaalne tingimuslikkus. ÜPP toetused seotakse teatavate ELi tööstandardite järgimisega ja toetusesaajaid motiveeritakse parandama töötingimusi põllumajandusettevõtetes.
• Maksete võrdsem jaotus. ÜPP 2023–2027 raames lähenevad sissetulekutoetuse tasemed rohkem nii ELi liikmesriikide sees kui ka nende vahel.
• Noorte põllumajandustootjate toetamine. ELi liikmesriigid peavad jaotama vähemalt 3% oma otsetoetuste eelarvest noortele põllumajandustootjatele sissetuleku- või investeerimistoetusena või noortele põllumajandustootjatele antava starditoetusena.
• Soolise tasakaalu parandamine. Sooline võrdõiguslikkus ja naiste osaluse suurendamine põllumajanduses on esimest korda osa ÜPP strateegiakavade eesmärkidest. ELi liikmesriigid peavad seda küsimust hindama ja tuvastatud probleemid lahendama. 

Ohutu ja jätkusuutliku toidu tootmine

Toiduga kindlustatus on ELi jaoks kesksel kohal. ELi ühe esimese ja suurima poliitika ehk ÜPP üks esimestest eesmärkidest oli tagada toiduga kindlustatus pärast teist maailmasõda.

Et põllumajandus saaks vastata ühiskonna vajadustele, soodustab ÜPP tõhusat toidutootmist, mis tooks maksimaalset kasu põllumajandustootjatele, tarbijatele ning keskkonnale. Seda tehakse järgmiste meetmete abil:

• tootmismeetodite ja juhtimissüsteemide muutmine, et vähendada pestitsiidide ja väetiste kasutamist ning kasutada parimal viisil ära looduspõhiseid, tehnoloogilisi ja digitaalseid lahendusi;
• erinevate toetusmeetmete võimaldamine, mis suurendavad põllumajandustootjate sissetulekut ja konkurentsivõimet;
• teavitus- ja müügiedendusmeetmete rahastamine, et tarbijad oleksid teadlikud sellest, et ELi põllumajandus pakub ohutut ja jätkusuutlikku toitu.

Vastupidavate maakogukondade edendamine

Põllumajandus on maakogukondade selgroog kogu ELis. Need kogukonnad seisavad silmitsi mitmete probleemidega, nagu vananev elanikkond ja puudulik taristu ning teenuste ja töövõimaluste puudumine.

ÜPP aitab suurendada maakogukondade vastupanuvõimet erinevatel viisidel:

• maaelu arengu poliitika on suunatud sotsiaalsele kaasatusele, töökohtade loomisele ja mitmekesistamisele ning maapiirkondade taristu arendamisele (nt lairibaühenduse leviala laiendamine);
• maaelu arengu programmid hõlmavad ka toetust LEADERi meetodi kaudu, mis ühendab maakogukondi, et valmistada ette ja hallata kohalikke arengustrateegiaid oma probleemide lahendamiseks;
• täiendavad toetused looduslikust eripärast tingitud piirangutega alade põllumajandustootjatele, et leevendada maa kasutamata jätmisest tulenevaid negatiivseid sotsiaal-majanduslike tagajärgi ning eritoetused noortele põllumajandustootjatele, et soodustada põlvkondade vahetumist ja maaelanikkonna vastupidavust;
• ühise seire- ja hindamisraamistiku kaudu kogub komisjon kõikehõlmavaid sotsiaal-majanduslikke näitajaid maapiirkondade kohta, tagades andmepõhised lahendused peamistele sotsiaalsetele probleemidele nagu rahvastikukadu, vaesus ja töötus.

ÜPP-ga tunnustatakse ja tugevdatakse ka maakogukondade seost maakeskkonnaga. Meetmed, mis kaitsevad maastikke, elusloodust ja loodusvarasid (nagu puhas õhk ja jõed) ei too kasu mitte ainult põllumajandusele ja keskkonnale: need parandavad ka elukvaliteeti maapiirkondades ning pakuvad võimalusi vaba aja veetmiseks ja turismiks, et maapiirkondi veelgi toetada.