Toitained ELi põllumajanduses
Toitained, nagu lämmastik, kaalium ja fosfor, on põllukultuuride jaoks hädavajalikud. Toitaineid saab kasutada kaubanduslikult toodetud mineraalväetiste ja orgaaniliste ainete, näiteks loomasõnniku abil.
Liigsel kasutamisel võivad toitained aga olla peamine õhu-, pinnase- ja veereostuse allikas, millel on negatiivne mõju nii bioloogilisele mitmekesisusele kui ka kliimale.
Ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) on peamine vahend väetiste säästva kasutamise toetamiseks põllumajanduses, tagades, et põllumajandustootjad saavad säilitada tootlikkuse, vähendades samal ajal kahjulikku mõju keskkonnale.
ÜPP meetmed
ÜPP edendab ELis kestlikke põllumajandussüsteeme, võimaldades põllumajandustootjatel:
pakkuda ühiskonnale ohutut, tervislikku ja kestlikult toodetud toitu;
teenida stabiilset ja õiglast sissetulekut;
kaitsta loodusvarasid, suurendada elurikkust ja leevendada kliimamuutusi.
Mitmete eeskirjade ja meetmete kaudu toetab ÜPP põllumajandustootjaid toitainete säästval kasutamisel.
ÜPP erieesmärgid
ÜPP 2023–2027 jõustus 1. jaanuaril 2023. Toitainete kestlik majandamine on oluline mitme ÜPP 2023–2027 erieesmärgi jaoks, eelkõige kliimamuutuste, loodusvarade ja elurikkusega seotud eesmärkide jaoks.
ÜPP strateegiakavad
ELi liikmesriikidel on oma ÜPP strateegiakavades paindlikkus kohandada strateegiaid ja sekkumisi, mis võivad parandada toitainete majandamist riiklikul tasandil kooskõlas ELi eesmärkidega.
ELi liikmesriikide ÜPP strateegiakavades on ühendatud mitmesugused sihipärased sekkumised, et rahuldada nende erivajadusi ja saavutada käegakatsutavaid tulemusi.
Kavad peavad aitama kaasa ELi kliima- ja keskkonnaalastele õigusaktidele ja kohustustele ning olema nendega kooskõlas.
Tingimuslikkus
Tingimuslikkuse eeskirjade kohaselt on ÜPP toetusesaajate maksed seotud kohustuslike majandamisnõuete ning heade põllumajandus- ja keskkonnatingimustega. Toitainetega seotud tingimuslikkuse eeskirjad hõlmavad järgmist:
- maksete sidumine veepoliitika raamdirektiivi (SMR 1) ja nitraadidirektiiviga (SMR 2);
- Maa hea põllumajandus- ja keskkonnaseisundi nõuded, mille eesmärk on kaitsta vett ja pinnast ning mis hõlmavad toitainete vastutustundlikku kasutamist.
Ökokavad
Kehtivate ÜPP eeskirjade kohaselt toetatakse ökokavadega põllumajandustootjaid, kes võtavad kasutusele või säilitavad põllumajandustavasid, mis aitavad kaasa ELi keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamisele. Ökokavade kaudu premeerib EL põllumajandustootjaid loodusvarade säilitamise ja avalike hüvede pakkumise eest, mis toovad üldsusele kasu, mis ei kajastu turuhindades ja mis hõlmavad toitainete kestlikku majandamist toetavaid tavasid. Ökokavad võivad näiteks:
- toetada mullaharimistavasid, näiteks põllukultuuride mitmekesistamist liblikõieliste kultuuridega;
- vähendada anorgaaniliste väetiste, vahekultuuride ja täppispõllumajanduse kasutamist ning
- muud tavad, mis aitavad kaasa toitainete säästva majandamise eesmärgi saavutamisele.
Maaelu arengu sekkumised
Toitainete säästvat kasutamist saab toetada maaelu arengu sekkumiste kaudu. ELi liikmesriigid võivad oma ÜPP strateegiakavadesse lisada mitmeid kasulikke meetmeid.
- Teadmussiiret ja -teavet, nõustamisteenuseid ja koostööd toetavaid meetmeid saab kasutada toitainete ohutut ja tõhusat kasutamist käsitlevate teadmiste arendamiseks ja levitamiseks.
- Mahepõllumajandust toetavad meetmed soodustavad anorgaaniliste väetiste kasutamise vähendamist.
- Meetmed sünteetiliste väetiste kasutamise keelustamiseks, orgaanilise väetamise edendamine ning parimad tavad toitainete õhku- ja vettekao piiramiseks.
Keskkonnahoidlik arhitektuur
ÜPP 2023–2027 sisaldab rangemaid eeskirju ja paremaid võimalusi toitainete tõhusa kasutamise toetamiseks. Näiteks ÜPP 2023–2027 tõhustatud tingimuslikkus on toitainete nõuetekohase kasutamisega seotud kohustuslike nõuete tugevam alus.
Lisaks on märkimisväärne osa ÜPP 2023–2027 eelarvest ette nähtud ökokavadele, millega saab toetada põllumajandustootjate vabatahtlikke tavasid, mis on õiguslikust alusest ambitsioonikamad ja aitavad kaasa toitainete kestlikule kasutamisele.
Samal ajal on ELi liikmesriigid kohustatud eraldama vähemalt 35 % oma maaelu arengu eelarvest keskkonna- ja kliimatavadele.
Käesolevas dokumendis antakse üksikasjalik ülevaade 27 ELi liikmesriigi põhielementidest ja valikutest nende heakskiidetud riiklikes kavades. Samuti vastab see teabenõuetele, et teha kokkuvõte kavade sisust ja eesmärkidest.
Põllumajandusettevõtte säästlikku toitainekasutust toetav vahend
Põllumajandusettevõtete nõustamisteenuste osutamise raames teevad ELi riigid hiljemalt alates 2024. aastast kättesaadavaks põllumajandusettevõtte kestlikkuse vahendi toitainete jaoks.
FaST ühendab põllumajandustootjate andmed ja käsitsi sisestatud andmed, et anda toitainete majandamise kava kaudu kohandatud soovitusi põllukultuuride väetamise kohta. Lisaks jätkatakse maaelu arengu toetusega toitainete majandamisega seotud maakorraldustoetuste, investeeringute, teadmiste arendamise, innovatsiooni ja koostöö rahastamist.
Teadmised, teadusuuringud ja innovatsioon
Komisjon toetab teadusuuringuid ja innovatsiooni põllumajanduses ja metsanduses, keskendudes muu hulgas säästvale esmatootmisele ning veele, toitainetele ja jäätmetele.
Põllumajandusettevõtete nõustamise süsteem jagab teadmisi uute arengute kohta ja nõustab põllumajandustootjaid toitainete kasutamise parimate tavade osas.
Õiguslik alus
Tingimuslikkust reguleerivad:
- ELi liikmesriikide poolt ühise põllumajanduspoliitika raames koostatud strateegiakavade toetamise eeskirjad (määrus (EL) 2021/2115)(delegeeritud määrus (EL) 2022/126);
- Ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire eeskirjad (määrus (EL) 2021/2116)(rakendusmäärus (EL) 2022/128).
Ökokavasid ja maaelu arengu sekkumisi reguleerivad:
- ELi liikmesriikide poolt ühise põllumajanduspoliitika raames koostatud strateegiakavade toetamise eeskirjad (määrus (EL) 2021/2115).
