Scenar 2040. aasta uuringus analüüsitakse põhjalikult ühise põllumajanduspoliitikaga (ÜPP) seotud kahe hüpoteetilise stsenaariumi võimalikku mõju ELi põllumajandussektorile ja selle laiemale keskkonnale. Uuringu eesmärk on anda panus ÜPP tulevikku käsitlevatesse poliitilistesse aruteludesse, andes kvantitatiivseid andmeid alternatiivsete ÜPP trajektooride üldise mõju kohta.
Majandusliku kestlikkuse saavutamine
Majanduslikult elujõulised põllumajandusettevõtted on ELi põllumajanduse alus. Ilma võimekuseta tagada stabiilset ja motiveerivat sissetulekut lühikeses ja pikas perspektiivis ei saa põllumajandus pakkuda ühiskonnale olulisi tooteid ja teenuseid.
Ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) sisaldab seega erinevaid meetmeid põllumajandusettevõtete majandusliku elujõulisuse tagamiseks. Ühise põllumajanduspoliitika majandushoovad võivad aidata kaasa ka keskkonna toimimisele või sotsiaalsele kestlikkusele ega tohiks neid kahjustada.
ÜPP 2023–2027
ÜPP 2023–2027 tugevdab põllumajandustootjate positsiooni tarneahelas ja võimendab põllumajandusliku toidutööstuse konkurentsivõimet.
- Parem läbirääkimispositsioon. Uued eeskirjad tugevdavad tootjate koostööd. Nendega julgustatakse põllumajandustootjaid tegema koostööd ja võimaldatakse neil luua turul tasakaalustav jõud.
- Turule orienteeritus. ÜPP 2023–2027 säilitab eelmistest reformidest tuleneva üldise turule orienteerituse ning julgustab ELi põllumajandusettevõtteid viima pakkumise vastavusse nõudlusega Euroopas ja mujal.
- Kriisireserv. Tulevaste kriisidega toimetulekuks sisaldab reformitud ÜPP uut finantsreservi, mille suurus on vähemalt 450 miljonit eurot aastas.
- Toetusprogrammid veinisektorile. Veinisektori toetamise parandamiseks on kokku lepitud erieeskirjad.
Majanduslik kestlikkus praktikas
Põllumajandusettevõtete majandusliku elujõulisuse tagamine
Kuigi põllumajandustootjad saavad oma tegevuse jätkusuutlikkuse parandamiseks palju ära teha, sõltub majanduslik jätkusuutlikkus suuresti välistest teguritest. Geopoliitiliste, looduslike ja muutuvate kliimatingimuste tagajärjed on viimastel aastatel kogu Euroopas üha ilmsemad. Ebastabiilsetest ilmastikutingimustest (põud ja üleujutused), geopoliitilistest sündmustest (sissetung Ukrainasse), haigustest (COVID-19 pandeemia) jne põhjustatud häired on mõnikord põhjustanud väiksemat saagikust, turuhäireid ja põllumajandusettevõtete sissetuleku volatiilsust. Seetõttu on ÜPPga ette nähtud asjakohased vahendid, et kindlustada ja kaitsta põllumajandusettevõtete lühi- ja pikaajalist majanduslikku elujõulisust.
ÜPP eesmärk on saavutada majanduslik kestlikkus, tagades põllumajandusettevõtete elujõulise sissetuleku ja vastupanuvõime, suurendades turule orienteeritust ja konkurentsivõimet ning parandades põllumajandustootjate positsiooni väärtusahelas.
Neid eesmärke võib saavutada järgmiste poliitikavahenditega.
- Tuleb toetada põllumajandusettevõtte elujõulisust tagavat sissetulekut ja vastupanuvõimet kogu liidus, et suurendada toiduga kindlustatust. Seda tehakse õiglase sissetulekutoetuse süsteemi rakendamise kaudu, pakkudes vahendeid, et aidata juhtida riske ja saavutada suurem võrdsus põllumajanduslike toiduainete tarneahelas ning võrdsed tingimused imporditud toodetega.
- Tuleb suurendada turule orienteeritust ja põllumajandusettevõtete konkurentsivõimet, pakkudes maaelu arengu toetust investeeringuteks näiteks moderniseerimisse või koostöösse koos rahastamisvahenditega. Seda eesmärki toetab ka ELi geograafiliste tähiste ja kvaliteedikavade poliitika.
- Tuleb parandada põllumajandustootjate positsiooni väärtusahelas, pakkudes eritoetust puu- ja köögivilja-, mesindus-, veini-, humala-, oliiviõli- ja lauaoliivisektoritele ning muudele sektoritele.
Lisateave
Valdkondlikud sekkumised
Tootjaorganisatsioonide ja tootmisharudevaheliste organisatsioonide roll
Valdkondlikud sekkumised tugevdavad põllumajandustootjate positsiooni, sealhulgas tootjaorganisatsioonide ja tootjaorganisatsioonide liitude kaudu, ning suurendavad nende vastupanu- ja konkurentsivõimet. Lisaks vastupanu- ja konkurentsivõimele toovad need organisatsioonid palju kasu. Näiteks võimaldavad need põllumajandustootjatel ühiselt investeerida tehnoloogiatesse, mis muidu ei pruugi olla neile individuaalselt majanduslikult teostatavad, edendades seeläbi majanduslikult, sotsiaalselt ja keskkonnaalaselt kestlikke tootmistavasid.
Lisaks aitavad valdkondlikud sekkumised tugevdada põllumajandustootjate positsiooni väärtusahelas, sest nendega tehakse tootjaorganisatsioonidele erandeid teatavatest konkurentsieeskirjadest. See annab põllumajandustootjatele sisuliselt võimaluse kasutada oma kollektiivset läbirääkimispositsiooni.
Valdkondlikud kavad
Tunnustades tootjaorganisatsioonide mitmetahulisi eeliseid, rahastab EL selliste organisatsioonide loomist ning eri eesmärke hõlmavate valdkondlike programmide loomist. Need programmid hõlmavad järgmisi tegevusi:
- tootmise kavandamine ja korraldamine,
- tarnetegevuse koondamine,
- toote turulelaskmine,
- moderniseerimine;
- säästvate tootmismeetodite alane uurimis- ja arendustegevus,
- sealhulgas kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine,
- ning uuenduslikud tavad ja tehnikad.
Teadmiste ja innovatsiooni roll
Teadmised ja innovatsioon võivad aidata põllumajandusel jääda kasumlikuks nii praegu kui ka tulevikus:
- teadusuuringud ja innovatsioon võivad pakkuda uusi meetodeid ja tehnoloogiat tootlikkuse suurendamiseks keskkonnale täiendavat survet avaldamata; põllumajandusettevõtete nõustamise süsteem hoiab põllumajandustootjaid kursis viimaste arengute ja täiustustega;
- Euroopa põllumajanduse innovatsioonipartnerlus (EIP-AGRI) edendab ja levitab uuenduslikke ideid, millega aidatakse põllumajandustootjatel toota vähemaga rohkem ja paremini.
Selgitav märkus andmete seire ja hindamise kohta
Selgitavas märkuses valdkondliku sekkumise andmete seire ja hindamise kohta on esitatud aruandedokumentide vormid, mille ELi riikide pädevad asutused peavad komisjonile edastama vastavalt rakendusmääruse (EL) 2022/1475 V lisale.
